Pavel Marozau rääkis ERR-i uudisteportaalile, et Valgevene võimud paigutasid hiljuti presidendivalimiste järgsetes rahutustes kinni peetud opositsioonijuhid ja paljud teised meeleavaldajad kuni 15 päevaks arestikambrisse, püüdes niiviisi halvata opositsiooni tegevust ning mitte võimaldada uute rahutuste teket.
Mitut opositsiooniliidrit hoitakse praegu Valgevene julgeolekukomitee (KGB) eeluurimisvanglas ja nende edasine saatus on ebaselge. "Mitmed neist peksti miilitsate poolt julmalt läbi. Ühel on jalg tõsiselt viga saanud, teisel on raske peatrauma," rääkis Marozau.
Aktivisti sõnul olid Valgevene võimud rahutusteks valmis. Seda kinnitab kasvõi tõsiasi, et Minskis asuv Oktoobri väljak, kus eelmisel pühapäeval aset leidnud rahutused alguse said, oli muudetud sõna otseses mõttes liuväljaks. "Inimestel ei olnud võimalik väljakul normaalselt liikuda. Lisaks sellele oli meeleavaldajate seas provokaatoreid, kelle eestvedamisel läksid meeleavaldajad lähedal asuvale Lenini väljakule, kus asub ka valitsuse hoone."
Marozau tõi paralleeli 1996. aastast, kui provokaatorid loopisid Minskis meeleavaldusel miilitsaid kividega, mis olid juba eelnevalt sündmuskohale toimetatud. Nüüd olid kivide asemel kaikad ja prussid, mida kohale ilmunud provokaatorid kasutasid valitsushoone uste ja akende purustamiseks. Aktivisti sõnul viitab provokatsioonile tõsiasi, et valitsushoones viibinud OMON-lased ja sisevägede sõdurid ei puudutanud lõhkujaid näpuotsagagi.
Opositsioon peab vigadest õppima
Marozau oli kriitiline ka opositsiooni suhtes. "Ainult üks opositsiooniliider, Vital Rõmaševski, püüdis märatsejaid ohjeldada, kuid paraku teised opositsioonijuhid ainult seisid, ehkki oli näha, et tuleks midagi ette võtta. Seejärel tegi OMON taktikalise sammu ja taganes veidi väljakult, kuid tungis veidi hiljem täiendatud jõududega taas väljakule ning ajas meeleavaldajad laiali."
Minskis aset leidnud sündmuste käiku mõjutas ka opositsiooni ettevalmistamatus, ehkki meelt oli tulnud avaldama Marozau hinnangul ligi 20 000 inimest. "Minu jaoks oli see üllatav, sest arvestades valimiste organisatoorset poolt ning inimeste umbusku nii opositsiooni kui ka võimudesse, arvasin, et kohale tuleb umbes kaks tuhat meeleavaldajat. Kuid see arv annab tunnistust sellest, et on väga palju inimesi, eriti noorte seas, kellel on praegustest võimudest kõrini, ning nad kasutavad iga võimalust, et näidata oma meelsust," ütles ta.
Marozau arvates tuleks opositsiooni lüüasaamise põhjusi otsida valimiste-eelsest ajast. "On ju selge, et Lukašenka [president Aljaksandr Lukašenka] vastu oleks pidanud üles seadma ühe kandidaadi. Neid oli aga tervelt üheksa ning nad ei püüdnud ühineda. Samuti oli näha, et osasid neist manipuleeris Lukašenka isiklikult. Millisest tulemusest me saame siis rääkida? Olukord on praegu kurb, sest nüüd on Lukašenka presidendiametis jätkamise osas i-le täpp peale pandud."
Milliseks kujuneb Valgevene poliitika edaspidi, on Marozau arvates veel vara öelda. Kuid ta usub, et Lukašenka on sattunud poliitilisse koridori, mis ei võimalda tal enam nii efektiivselt manipuleerida lääneriikide ja Venemaaga, nagu ta tegi seda varem. "Otsustades Venemaa peaministri Vladimir Putini tagasihoidliku reaktsiooni üle valimiste järel ning Vladimir Žirinovski küllaltki agressiivse retoorika järgi, võib öelda, et Venemaa ei ole Lukašenka käitumist andestanud ning püüab ajada Minski suunal endale kasulikku poliitikat edasi."
USA jätkab Marozau arvates oma senist poliitikat, mis välistab koostöö Lukašenkaga. Mis puutub Euroopa Liitu, kes lootis Lukašenka kainele mõistusele ja tema püüdlustele teha EL-iga koostööd, siis siin on edasine areng küsimärgi all. "Ma ei saa kinnitada, et EL tõmbab koostööle Valgevenega lõplikult kriipsu peale ning võtab jäiga positsiooni. Ilmselt jäävad EL-i ja Valgevene suhted külmutatuks seni, kuni Valgevene ei tee mingeid positiivseid samme," arvas Marozau.
Rääkides Valgevene opositsiooni võimalustest riigi edasist arengut mõjutada, arvas Marozau, et esmalt tuleb vangistatud opositsionäärid vanglast välja aidata ning seejärel peab hakkama tehtud vigu analüüsima. "Meie opositsiooni puhul on kõige halvem see, et enda vigadest ei õpita. Vigu tehti ka 2006., 2001. ja 1996. aasta presidendivalimistel. Iga kord on inimesed alguses nördinud, pärast aga lepitakse olukorraga."
Eesti abi on vajalik
Valgevene aktivisti sõnul ei ole mingeid erilisi retsepte olukorra parandamiseks vaja välja mõelda. "Esiteks, inimestega tuleb teha tööd pidevalt, mitte nii, et aasta enne valimisi otsustame, et nüüd hakkame riiki päästma. Tuleb iga päev potentsiaalsete valijatega tööd teha, sealjuures mitte nendega, kes on ilmselt poolehoidjad, vaid nö sooga, kellel ei ole oma eelistust välja kujunenud."
Marozau rõhutas, et praegustel opositsioonijuhtidel on aeg peeglisse vaadata ja tõdeda, et on aeg põlvkonnavahetuseks. Ta nimetas Vitali Rõmaševskit, kes kuulub Valgevene Kristlik-Demokraatliku Partei algatuskomiteesse ning kellel on kõik eeldused saada opositsiooni ühendavaks juhiks."
Ka Eestil on Marozau arvates võimalik anda oma panus Valgevene olukorra parandamisse. Ta tõi näiteks Valgevene tudengite abiprogrammi, mille abil on mitmed valgevene tudengid saanud koolitust Eestis. Marozau märkis, et Eestil on häid kogemusi e-valitsemise, EL-iga liitumise ning korruptsiooni vastu võitlemise vallas. "Arvan, et võiks, vaatamata sellele, kuidas käitub Valgevene režiim, alustada sealsete ametnike koolitamist. Eriti tuleks tähelepanu pöörata ametnike nooremale generatsioonile, kes hädasti vajavad uusi teadmisi," nentis ta.
Samuti oleks Eestil võimalik aidata Valgevene elanikel objektiivset informatsiooni saada. Nimelt on Lukašenka teatanud, et ta kavatseb taas interneti kasutamist reformida [loe: piirata]. "Tal on selleks juba vastavad seaduseelnõud olemas. Kui see ellu viiakse, suurendab see Valgevenes kehtivat tsensuuri ning vähendab võimalust saada internetist alternatiivset olukorrast riigis ja ka mujal. Hetkel on internet Valgevene elanikele ainus objektiivne infoallikas," rõhutas Marozau.
Valgevene kodanik Pavel Marozau, kellele mõne aasta eest anti Eestis poliitiline varjupaik, lahkus kodumaalt 2006. aastal, kuna teda ootas seal president Aljaksandr Lukašenkat pilavate multifilmide valmistamise eest vanglakaristus.